Kuna logaritm kaheksast alusel kaks on kolm, ning kuna Ernesto Guevara sõbra Alberto Granado mootorratta mark ei olnud Yamaha, siis otsustasin, et käes on aeg külastada üht Grand Slam turniiri. (Minu blogi lugejaskonna suurusest ja sihtgruppide rohkusest tingituna pean vajalikuks tennise-eluga vähem kursis olijatele selgitada, et: Grand Slam turniirid on tenniseaasta oluliseimad sündmused, sest neil turniiridel jagatakse kõige rohkem prestiiži, raha ja edetabelipunkte. Kuna viimast lauset võib mitmeti tõlgendada, siis täpsustan, et prestiiži, raha ja edetabelipunkte jagatakse siiski ainult mängijatele. Grand Slame on igal aastal kokku neli: Australian Open (jaanuaris), French Open (mai lõpp-juuni algus), Wimbledon (juuni lõpp-juuli algus; Londonis) ja U.S. Open (augusti lõpp-septembri algus; U.S. ei tähenda siinkohal Urmas Sõõrumaad)).
Objektiivselt olulisi põhjusi külastada Grand Slami just sel aastal on kaks.
Esiteks, Šveitsi kella- ja juustumeistrite poeg ja ühtlasti läbi aegade üheks parimaks mängijaks peetav Roger Federer (your’e getting better-er; put on your sweater-er) ilmselgelt kaua enam noorte ja vihastega võidelda ei jaksa. Kuigi Federer räägib igal teisel pressikonverentsil, et ta ei kavatse karussellilt veel niipea maha astuda, räägivad mu Excelis läbi viidud sünteesi tulemused midagi muud. Jah, usutavasti mängib ta veel järgmisel hooajal, ning kui raam vastu peab, siis ehk ka ülejärgmisel. Kuid praeguseni säilinud taset ei pruugi ta siis enam näidata. Ühelt poolt on ajalugu näidanud, et vanameistrid teevad veel mõned teravad sähvatused ka pärast langust, kuid teisalt muutub suurturniiri võitmine ikkagi järjest ebatõenäolisemaks.
Teiseks ja mitte vähem oluliseks põhjuseks on esimese põhjuse tuletis. Nimelt oodatakse eelmise aasta lahjade finaalide taustal käesoleva aasta turniiridelt jälle neid tuliseid publikumagnetitest finaale, kus vastamisi Federer ja praegu võimsa eduga maailma esireketi kohta hoidev Rafael Nadal. Kuna ka minu ootused on positiivsed, siis leian, et oleks täiesti tarbetu jätta kasutamata võimalus vaadata härrade mäng oma silmaga üle ning siis nähtule professionaali hinnang anda (professionaaliks on loomulikult Anu „ei-ei, geimi, geimi“ Säärits).
Missugusele sa neist plaanid minna?
ReplyDeleteMissugusele sa neist plaanid minna?
ReplyDeleteYeah, I am in! Let`s do French Open!
ReplyDeleteSee on hea kysimus. M6tlesin isegi, et oleks v6inud sihtkohta mainida. :D
ReplyDeleteKausil on Pariis v6i London. Kumb neist, see selgub j2rgmise n2dala jooksul, kui olen k6igi eksamite ajad teada saanud.
Sealt omakorda n2dala jagu edasi on kavas kogu reisiplaan lukku lykata, piletid osta ning majutus orgunnida. Esialgne kava on olla linnas kohal 4-5 p2eva, m2nge tahaks vaadata kahel, maksimaalselt kolmel p2eval, ylej22nud aja panustaks muudele p6nevatele tegevustele.
Okey, ma oleks Pariisi poolt, aga Londoni jätaks aastaks 2012, kuna siis seal olümpia mängud. Tahan raudselt kossu sinna vaatama minna!
ReplyDeleteOk, v6tan arvesse.
ReplyDeleteN2dala l6puks peaks mul eksamiinfo k2es olema ning annan siis siin teada, kuidas konkreetsem plaan v2lja n2eb.
Plaan on muidugi hea, kuid kuna ülal mainitud tegelaste tsikliks oli Norton 500, mille nad ise ristisid La Poderosaks (Võimas), siis - ("Nimelt oodatakse eelmise aasta lahjade finaalide taustal käesoleva aasta turniiridelt jälle neid tuliseid publikumagnetitest finaale, kus vastamisi Federer ja praegu võimsa eduga maailma esireketi kohta hoidev Rafael Nadal.") - tekkis küsimus: KES ootab ja KUS oodatakse? Esimene tänavune ju läks juba aia taha. Selles mõttes. Jälle 50:50 seis? :)
ReplyDeleteSee, et aasta esimene p6rsas v66rasse aeda p6genes, lubab eeldada, et k2esoleva loo kangelaste n2lg Pariisi ja Londoni v6itude j2rele aina kasvab.
ReplyDeleteKui soovid oma kysimusele konkreetset vastust, siis k6igepealt anna teada, keda sina ennustad (ja/v6i loodad) finaali j6udvat. :)
Uurisin ja puurisin prantslasest sõbra käest maad. Ta ise Pariisi poiss ja päris pikalt ka tennist mänginud. Ta oma paarist kogemusest soovitab turniiri väga, et väga tore üritus pidavat olema. Probleem aga seisneb selles, et pileteid pidi ulme raske olema saada. Nimelt müüakse palju pileteid eelmüügist ning neid saavad osta ainult inimesed, kes prantsusmaal miski klubi liikmed või omavad miskit registreerimisnr or smt. Ei saanudki lõpuni aru, aga põhiline on see, et kui sa tennisist ei ole, siis osta ei saa. Ja isegi sel juhul pidi head kohta olema raske saada. Kogu selle eelmüügi käigus müüakse tavalielt miski 80% piletitest läbi. Seega peab vara tegutsema, kuigi isegi siis olevat väga raske pileteid saada ning normaalseid kohtasid siis enam vast üldse järgi ei ole. Ma pole ise fakte kontrollinud ning seetõttu ei tea, kas kogu see jutt on absoluutne tõde. Ta ise polevat kah viimasel paaril aastal seal käinud, nii et asjaolud võivad olla muutunud, aga igaljuhul tasub varakult uurima hakata.
ReplyDeleteVõib öelda, et ta teadis, millest rääkis.
ReplyDeleteCa esimesed kaks kuud müüakse Frenchi pileteid vaid Prantsuse tenniseliidu liikmetele. Lihtinimestele avanes ostuvõimalus 23. veebruaril, kuid lõviosa pileteid oli selleks ajaks juba maha parseldatud. Kui eelmise nädala lõpus uurisin, kas eelmüügist on veel shanssi pileteid saada, selgus, et põhiväljakutele (kuhu meil asja on) on kõik üksikpiletid ning paketid välja müüdud. Saadaval on veel teadmata hulk pileteid kõrvalväljakutele.
Roland Garros' kodulehe segasest piletiinfost lugesin välja, et mingi (arvatavasti võrdlemisi väike) kogus pileteid paisatakse müüki ka turniiri käigus, vahetult enne mänge.
Wimbledonis on turniiri ajal müüdavate piletite kohta käiv informatsioon oluliselt selgem: kohapeal müüakse igal turniiripäeval põhiväljakutele ca 500 piletit (inimesed veedavad tunde ja vahel ka öid - vihjati, et osa rahvast on järjekorras telkidega, - et pilet saada. Muidugi ei kindlusta igaüks lihtsalt sabas seismisega endale piletit.
Wimbledoni piletite ostmine 'eelmüügist' on puhas loterii, kuna piletiostu võimaluse saamiseks tuleb turniirile eelneva aasta detsembris saata korraldajatele valimissedel. Peaaegu kõik piletid (v.a need 500 piletit per päev, mis kohapeal müüki lähevad) leiavad omaniku loosimise teel, mille tulemustest antakse teada märtsi lõpuks. Ja alles siis saab õnnelik võitja võimaluse pilet välja osta.
Niisiis oleme piletite ostmiseks eelmüügist ammuilma hiljaks jäänud.
Nüüd tuleb loota oma tahtejõule järjekorras seistes vastu pidada vaadata odava(ma) raha eest mänge kõrvalväljakutel ning sumada niisama mõnusalt grand slami melus.
Sedapsi, praegu näib suund olevat Pariisi, kuupäevadeks näiteks 30. mai kuni 3. juuni (või 31. mai - 4. juuni).
ReplyDeleteTean, et juba on nimekirjas bussitäis rahvast, aga kui kellelgi veel huvi on, siis andke märku.
Edasine arutelu liigub privaatkanalitesse.