Thursday, May 19, 2011

Mängimas


Kui Kopenhaageni Ülikoolis õppivail tudengeil on soov lihtsa vaevaga natuke raha teenida, võivad nad end näiteks registreerida majandusteaduskonna labori katserottideks. Registreerunuile saadavad eksperimenteerijad aeg-ajalt e-maile pakkumistega osaleda mõnes lihtsas katses, ja mis olulisim, teenida selle eest Taani miinimumtunnitasust kõrgemat teenistust.

Ei jätnud minagi võimalust kasutamata.

Katse, milles osalesin, oli kiire ja valutu, kestuseks vaid 40 minutit. Eksperimendi käigus pidime kõigepealt vastama hulgale testküsimustele, mille üheks eesmärgiks oli kindlustada, et me võtame asja tõsiselt ega klõpsuta lihtsalt suvalistel valikutel.

Mänguskeem oli lihtne, ning eriti lihtne on seda mõista allolevalt jooniselt. Iga katsealune oli loosimise tulemusel kas Mängija A või Mängija B.


Mängijal A on võimalus valida kas ’Sees’ või ’Väljas’. Kui ta otsustab valida ’Väljas’, saavad mõlemad mängijad 20 punkti, ning Mängija B valik ei oma tähtsust. Kui Mängija A valib ’Sees’, sõltub mõlema mängija tasu Mängija B otsusest. Nii on Mängijal A põhjust valida ’Sees’ vaid siis, kui ta usub, et Mängija B hindab tema heasoovlikkust (mis avaldub selles, et Mängija B võidab Mängija A ’Sees’ valikust igal juhul) ning valib ’Vasak’. Kui Mängija B valib ’Vasak’, teenib Mängija A 30 punkti ning Mängija B 32 punkti. Kui Mängija B valib ’Parem’, teenib Mängija A minimaalsed 14 punkti ning Mängija B reaaliseerib maksimaalsed 42 punkti.

Punktide kurss rahasse oli (ehk tasustamine käis järgmisel põhimõttel): 1 punkt = 4 DKKi. Nii oli Mängija A maksimaalne võimalik teenistus 120 DKKi (30 punkti x 4 DKKi), Mängija B maksimaalne teenistus 168 DKKi (42 punkti x 4 DKKi). Ja teistpidi: Mängija A minimaalne võimalik teenistus oli 56 DKKi (14 punkti x 4 DKKi) ning Mängija B minimaalne teenistus oli 80 DKKi (20 punkti x 4 DKKi).

Kui mainitud testküsimused kõrvale jätta, oli konkreetseid eksperimendiküsimusi ainult kaks.

Mina loosisin ennast Mängijaks A ning küsimused, millele pidin vastama, olid:
1) Kas valin ’Sees’ või ’Väljas’?
2) Kui mängu mängitaks 10 korda ning mina ehk Mängija A valin igal korral ’Sees’, siis mitmel korral (minu ehk Mängija A arvates) valiks Mängija B ’Vasak’?

Mängija B täpse ülesande kohta mul info puudub, kuid kindlasti pidi ta vastama küsimusele:

Kas ’Vasak’ või ’Parem’? (Arusaadavalt on sel valikul tähtsust vaid siis, kui Mängija A valib ’Sees’.)

Lisaks pidi Mängija B arvatavasti vastama küsimusele, et mitmel korral 10st mängust valiks Mängija A ’Sees’ (Mängija B arvates)?

Minu strateegia oli pärast instruktsioonilehe läbilugemist selge: lootsin, et kaaskatsealune Mängija B tasustab minu ’Sees’ valikut. Intuitsioon: kui mina, olles Mängija A, valin ’Sees’, olen ma tema teenistust igal juhul suurendanud. Kuid teisalt: mitte ükski katsealune ei teadnud, kelle vastu/kellega koos ta mängib. Nii võinuks Mängija B vabalt valida ’Parem’ ning teenida 42 punkti, sest tema otsus on igal juhul täiesti anonüümne. Õnneks oli minu kaasmängija, kes iganes ta oli, minu kui Mängija A suhtes heasoovlik ning valis ’Vasak’. Tulemuseks: Tema teenis 128 DKKi, mina 120.


On selle katse tulemustel ka märkimisväärne tähendus? Ning kas teeme oma igapäevaelus samasuguseid heatahtlikke otsuseid (tegelikult ma küll ei tea, kui paljud katsealustest tegid samasugused valikud)? Tahaks loota.

Tuleb arvestada, et laboris tehtud katsed jooksevad tihti päriseluga erinevat rada. Näiteks liikus minu mõte katse alguses kohe välja arvutama, kuidas saaksime meie, ruumis olevad 22 inimest, teenida katsealuseks olemise pealt suurima kasumi. Samuti üritasin leida põhjuseid, miks peaks mängija B valima 'Vasak', kuigi see ei omanud hetkel minu olukorrale mingit mõju. Veel mõtlesin, et mida teeksin mina Mängija B olukorras. Seda rada võiks jätkata.

Kes on kursis mu varasemate postitustega, siis võib-olla mäletab, kuidas ühes loos kirjutasin, et viimastel aastakümnetel on suurenenud majandusteadlaste huvi otsustusprotsesse mõjutavate psühholoogiliste nüansside vastu. Selle katse tulemused peaksid panustama just nimelt taoliste uurimistööde tegemisse. Loodan, et Taani maksumaksja raha on hästi kulutatud.

No comments:

Post a Comment

Ilus asi see rattasõit

Kas teadsid, et Kopenhaagenis sõidab ringi rohkem rattaid kui autosid? Et taanlased on mitmel aastal valitud maailma õnnelikemaks rahvaks...